15 aastat Eesti Liisingühingute Liitu

Reet Hääl - Tegevdirektor

Eesti Liisingühingute Liit asutati 31. augustil 1995 ja registreeriti 1. veebruaril 1996. Liisinguturu areng Eestis on olnud ja on loodetavasti jätkuvalt üks ärisektori edulugudest. Klientide usaldus aga pole tulnud üleöö.

Esimesed liisingtehingud Eestis tegi aastal 1992 vast asutatud nooruke Hansapank tiiburlaevadega, kuid tehing osutus äärmiselt eba- rentaabliks, kuna pangad ei saanud tagasi ar- vestada käibemaksu.

Lahendus leidus tütarfirmade asutamises ja käibemaksuseaduse kohendamises. Aastaks

1995 oli liising finantsinstrumendina juba nii palju populaarsust võitnud, et turul oli tegijaid üle kümne.

Tolleaegsed seadused kippusid aga ajale jalgu jääma või puudusid üldse, seega tekkis vajadus katusorganisatsiooni järele, mis koordi- neeriks eraäri ja riigi suhteid nii, et mõlema huvid oleksid kaitstud. Aastal 1995 asutasidki kümme ärksamat firmat mittetulundusühingu Eesti Liisingühingute Liit.

Asjaajamisel on liidu põhimõtteks olnud alati liikmete huvide kaitse riigi rahulolu võtmes. Suheldes riiklike institutsioonidega, pole kunagi unustatud seda, et oleme ise sama riigi maksumaksjad. Usun, et sellise põhimõtte järgimine lõi eeldused finantssektori olulise turu- osalise edukaks arenguks.

Kuni aastani 1997 oli turul tegutsejaid pea kolmkümmend. Liidu liikmeid oli hiilgeaegadel 26, kõige eksootilisem liisinguvara aga tõukari.

Sellele tegi lõpu 1997. aasta börsikrahh, mil- lele järgnes üpris valuline Vene kriis. See oli mõnes mõttes kainestav, sest korrastas nii kre- diidi- kui ka finantssektorit, turul toimusid ühinemised ja liitumised.

Aastast 1999 jätkus Eesti liisinguturu kasv, millest ligi kolmandiku andis kinnisvara lii- singfinantseerimine. Kinnisvaraliisingu nelja- aastasele võidukäigule tegi järsu lõpu ühinemine Euroopa Liiduga ja sellega kaasnenud ebasoodsad muudatused maksustamisel. Aastaga ületati seegi kriis ning järgnevad kolm aastat jätkati üldisel tõusulainel.

2008. aasta ülemaailmne majanduskriis ei jätnud puutumata ka meie sektorit. Kui esi- mene kriisiaasta viis meid sama suurde langu- sesse kui kümne aasta tagune Vene kriis, siis 2009. aasta jääb loodetavasti pikaks ajaks aas- taks, mis oma 66protsendise langusega ehk niipea ei kordu.

Optimistlikult lubab tulevikku vaadata liisingusektori 2010. aasta müügikokkuvõte, mis näitab 16protsendist tõusu. Samuti tuleb nen- tida, et võrreldes eelmiste kriisidega ei kadu- nud finantsturult ühtegi liidu liikmesfirmat. Ehk annab see kinnitust, et oleme lastehaigu- sed läbi põdenud ja kui nüüd ka puberteediiga suuremate rumalusteta üle elada, siis võiksime end juba esmase elukooli läbinutena stabiilsele arengule orienteerida.

Eestis on liisingfinantseerimise põhilisteks objektideks sõidukid ning tööstusseadmed.

Meie head partnerid on nii era- kui ka ava- lik sektor, küll tuntava ülekaaluga esimese ka- suks. Vastastikuse usalduse kasvu näitab ka le- pingute pidev ajaline pikenemine. Eestis, erinevalt nii mõnestki teisest Euroopa riigist, on eraisikust klientidel (koguni 27%) kliendistruktuuris oluline koht.

Enamik liisingufirmasid pakub faktooringut, mis on hea abivahend kassavoo tagamisel kiire arenguga ettevõtetes, kelle äripartnerid nõuavad pikaajalisi maksetähtaegu.

Eesti Liisingühingute Liidu kuus liiget kata- vad 98% kogu Eesti liisinguturu mahust.

Usume, et iseseisvusaja algaastatel, kui et- tevõtetel puudus igasugune krediidiajalugu ning elanikkonna elatustase oli märkimisväär- selt madalam kui praegu, oli just liising kui fi- nantsinstrument paljudele see ainuke võimalus tootmisvahendi või sõiduki soetamisel. Et lii- singfinantseerimine on Eestis olnud läbi aega- de üks olulisemaid finantsinstrumente, tõdeb ka The Annual World Leasing Yearbook. Välja- ande andmetel on Eestis liisingfinantseerimise osa majanduse koguprodukti olnud maailmas esikohal aastast 2000 (LFG/GDP penetration ratio).

Liisinguturu areng Eestis on üks paljudest edulugudest, kus kaotajaid pole ja võitjateks on osutunud nii meie kliendid kui ka koostööpartnerid, nii riiklik kui ka erasektor. Usun, et suudame edaspidigi arendada oma tootevali- kut paindlikumaks ja teenindust kvaliteetse- maks. Täname kõiki, kellega oleme koostööd teinud, ja loodame, et meie parimad finantsee- rimistingimused ja teie parimad äriideed teostuvad lähiajal.

Praegu on liidus kuus liiget – igapäevases äris konkurendid, kuid koostööpartnerid parima finantsteenuste turu arendamisel ja hoidmisel.


15 aastat Liisingühingute Liitu leiad siit:
//media.voog.com/0000/0037/7428/files/Liisingliit.10.pdf